remorseful

Appi..palun aidake mind keegi siit välja! Ma ei taha nii, ma ei jaksa nii, ma olen hulluks minemas. Imelik mõelda, kuidas üks hea hetk võib kaasa tuua mitu päeva musta masendust. Ei teagi enam, kas see on seda väärt. Nii vale on kõik... esimest korda elus tunnen tõsiseid süümepiinu. Ma ei arvanud, et need nii jubedad on.. ei jaksa enam varsti nendega edasi minna. IT'S FUCKIN' KILLIN' ME INSIDE:'( Ma ju ei tahtnud, et kõik nii läheb..ma oleks tahtnud, et need asjad oleks teisiti. Öeldakse, et nutmine teeb alati enesetunde paremaks..ei tee. Kõik tunded ei ole peidetud pisaratesse, seega kõigest ei saa lahti nuttes.. MIDAA MA PEALE HAKKAN..miks mul selline tunne on?? Olen sellistes olukordades ka varem olnud.. ja mul on alati pohhui olnud, ja miks nüüd nii...?!?! Ma üritan minut minuti haaval oma päeva õhtusse viia, et siis magama minna.. ainus hetk kui ma ei mõtle millelegi ja ei tunne oma musta südametunnistust... ja siis tean, et kohe tuleb hommik ja kõik läheb samamoodi edasi. Omad vitsad peksavad.. Kui ma vaid saaks midagi muuta. Kõik ei ole küll veel täiesti lootusetu, sest kõige hullem pole veel juhtunud. Kuid see tunne, et iga hetk võib nii minna, see tunne teeb asja veel hullemaks.. FUUU mis kuradi hala siit tuleb. VÕTA END KOKKU HELEN!! Vaatab, kaua nii edasi suudan minna..ja mis üldse edasi saab..

Ükskõik kuidas asi ka ei lõppeks..Anna mulle palun kõik andeks!:'(((

Süda põleb sees ja see haiget teeb,

tahaks uuesti magama jääda.

Kustutada sind ma, teadvel olles ei saa

unenägudesse peidan end taas..